Põhja-Pärnumaa  Pärnu-Jaagupi haruraamatukogus  25. oktoobril kell  9:00-17:00.

’’E-Kodanik’’ koolituse raames õpitakse kasutama ID-kaarti, saadakse aimu Mobiil-ID võimalustest; digiallkirjastatakse dokumente, veel vaadatakse otsa erinevatele veebivahenditele nagu e-posti teenus, Google arvutus- ja tekstitöötlusprogrammid ning kaardirakendused.

Eraldi tähelepanu pööratakse Eesti.ee portaalile ja teenustele, mida riik oma kodanikele pakub paberivabaks asjaajamiseks.

Ka sotsiaalvõrgustikes suhtlemisest ja e-ohutusest ei vaadata mööda, selgeks saab, et internetiavarustes leitavasse teabesse peaks suhtume kriitiliselt ja mõistlik on oma kirjutises või pildid enne veebi laadimist üle vaadata.

Koolituse läbinu:

• kasutab arvutit ja teisi nutiseadmeid (tahvelarvuti, nutitelefon jms) iseseisvalt algtasemel;
• omab algteadmisi enam levinud arvuti riistvarast, tarkvarast (mh. vabavaralistest) ja failihaldusest;
• teab ja oskab kasutada Eesti ID-kaarti avaliku- ja erasektori teenuste tarbimisel (sh riigiportaal www.eesti.ee);
• on teadlik e-allkirja (mh. digiallkirja, mobiil-ID) olemusest;
• teab küberruumi riske ja oskab neid vältida;
• oskab internetist infot otsida (mh. riigi- ja KOV asutuste veebilehtedelt, www.eesti.ee; Riigi Teatajast jt);
• oskab kasutada elektronposti sh.@eesti.ee meiliaadressi, www.eesti.ee rubriike „minu postkast“ ja „minu dokumendid“;
• oskab kasutada enam levinud sotsiaalset tarkvara ja võrgustikke;
• koostab ja vormindab iseseisvalt lihtsaid tekstidokumente;
• koostab ja töötleb juhendi abil lihtsaid tabelarvutuse tabeleid

 

Eeldused osalemiseks: koolitusel osalejalt ei eeldata varasemat IT või arvutioskust

Sihtgrupp: oodatud on kõik need inimesed, kes näevad „E-Kodaniku“ koolituses võimalust saada uusi nippe ja oma arvutikasutus mugavamaks ning efektiivsemaks muuta Õppemeetodid: praktiline harjutus, iseseisev töö

 

Koolitus on tasuta, arvuti koolitaja poolt.

Projekt on ellu kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt.

 

Koolitusele    registreerimine  kuni    30.   septembrini  telefonil   5884  4686     või

e-postil raamatukogu@pparnumaa.ee.

 

 

Toimub juba 26. ettelugemise päev „Heal meelel ja ilusal keelel“

Loe lapsele! Laps loeb!

Kasutatud Nipiraamatust lasteraamatute autor ja kirjastuse HÖP looja Kadre Spitz nippe.

1. Eeskuju
„Laste jaoks on kõige olulisem täiskasvanute eeskuju”, leiab naine. „Kui vanemad ise hea meelega raamatuid loevad, siis hakkavad ka lapsed seda toredaks ja loomulikuks ajaveetmisviisiks pidama.” Seega tuleks esmalt just enda harjumused üle vaadata ning mõelda, kas lapsed näevad sind rohkem raamatuid lugemas või helendavat mobiiltelefoni põrnitsemas.

2. Lugege koos
Armastus raamatute vastu võib alguse saada juba väga noores eas, kui emal-isal on aega koos lastega lugeda. „Iga päev võiks leida vähemalt 10 minutit, et lapsele raamatuid ette lugeda,” leiab Kadre. „Nii õpib laps seda tegevust armastama ning ka tähed saavad kiiremini selgeks.”

3. Loomulik ja mugav
Lapsed kasvavad ja arenevad omas tempos ning seetõttu tekib ka huvi lugemise vastu erineval ajal. „Kindlasti ei tohiks lapsi lugema sundida, sest see võib igasuguse lugemissoovi hoopis ära ajada,” kinnitab naine. „Pigem tuleks vanematel luua kõik tingimused, et lapsel oleksid raamatud kättesaadavad ja mõnus koht nende uurimiseks olemas, aga lasta neil seda siiski endale sobival ajal teha”.
Kadre peres töötas selline nipp, et vanema tütre voodi juurde pandi väike lamp, mis võimaldas lapsel enne magajäämist raamatuid uurida. „Sealt alates ongi tal harjumus oma voodis õhtuti raamatuid lugeda,” tõdeb naine. „Kuna päevad on muid tegevusi ja mänge täis, siis just õhtu sobib ideaalselt aja maha võtmiseks ja lugemisele keskendumiseks.”

4. Lugemine igal pool
Lugemise harjutamine ei pea käima vaid koos raamatutega. Kirjastaja sõnul hakkas tema vanem tütar sõnu kokku veerima linnas erinevaid tänavasilte uurides. „Esialgu küsis ta meie käest, mis sinna või sinna kirjutatud on,” naerab naine. „Aga siis hakkas juba ise sõnu kokku veerima ja lugemisoskus aina kasvas.” Just tütre suurest huvist siltide vastu sündis ka Kadre loodud raamat „Suur tähejaht”, mille peategelane samamoodi lugemist harjutab.

5. Raamatukogu
Lapsed võiks juba varakult raamatukokku kaasa võtta, et nad harjuksid seal käima. „Esialgu võiksid lapsed valida raamatuid, mida vanemad neile õhtuti ette loevad,” arvab Kadre. „Edaspidi saavad nad juba neid teoseid laenutada, mida ise lugeda ja uurida.” Raamatukogus käimine õpetab lastele ka seda, et alati ei pea iga asja ostma ning omama.

6. Mängulisus
Tore võimalus lastega koos aega veeta ja samas ka nende lugemisoskust arendada on teha seda läbi kaasahaaravate mängude. „Minu noorem tütar on alati armastanud tähejahte ja muid tegevusi, kuhu on ka natuke lugemis- ja kirjutamisülesandeid sisse põimitud,” avaldab ema. „Tema huvist tekkis ühe uue raamatu idee, mis ilmus eelmise aasta lõpus.” Mahukas „Mängime lugemist ja kirjutamist” on täis vahvaid harjutusi lugemise ja kirjutamise õppimiseks, kuhu on lisatud ka erinevad mänguideed. Miks mitte korraldada kodus põnev aardejaht, mille käigus uued sõnad samuti selgeks saavad!
„Pean mängulisust lugema õppimise juures kõige olulisemaks,” kinnitab Kadre. „Just läbi mängu tegutsedes lähevad lastel silmad särama ning tegevus ei tundu suurte poolt peale surutud.” Naise sõnul käivitub nii laste isiklik motivatsioon tegutseda ja seejärel ka märkamatult õppida ning harjutada.

7. Raamatupood
Aegajalt võiks lapsed ka raamatupoodi viia ning lasta neil endil meelepärane raamat välja valida. „Kui laps on endale täitsa ise raamatu valinud, siis on tal ka suurem huvi seda uurida ja lugeda,” kinnitab Kadre. „Me ei tohiks lapsi ja nende soove alahinnata – laske neil end hoopis üllatada!”