Kohtusin taas lasteaialastega. Jätkasime arutelu sügisest. Lehed on juba puudelt langenud ja enamik lindegi lõunasse lennanud. Mis juhtub aga siis kui mõni ei tahagi ära lennata. Seda saime teada toredast raamatust “Kangekaelne lind, kes ei tahtnud lennata talveks lõunasse”.
Varsti on isadepäev. Lugedes luuletust “Kingitus isale” said lapsed aru, et isa ei vaja nende mänguasju, kaisuloomi. Isade kõige suurem kingitus on lapsed ise.
Raamatukogus on raamatute väljapanek novembrikuus toimuvate tähtpäevade kohta.
Kuidas käituda hingedepäeval?
Mida teeb mardisant?
Kuidas riietub kadrisant?
Vihmasel ja tormisel oktoobrikuu päeval käisid lasteaialapsed raamatukogus kuulamas jutte sügisest. Väiksemad juttu “Karujõmmi seenelkäik” ja vanemad “Sügisene reis”. Toreda Heljo Männi luuletuse “Sügise rõõmuhüpe” mõjul värvisid ja lõikasid lapsed paberist puulehti. Nüüd kaunistab raamatukogu seina tuulest sasitud värviliste lehtede vaip.
Iga väikese ja iga suure rahva meelest ilusaim on tema emakeel. Tähistasime meiegi sõprtadega lasteaiast seda tähtsat päeva. Lapsed kuulasid juttu ” Jänes tahab targaks saada”, laulsid “Põdra maja”.Kevade ootuses tegi noorem rühm rebimistehnikas kaks päikest. Vanem rühm aga moodustasid tähtedest kaks ilusat sõna EMAKEEL ja ISAMAA.
Sõbrad lasteaiast tulid raamatukokku peole. Algul kuulasid juttu raamatust siis laulsime ja lõppuks läks tantsuks.
Saime teada, et kõigil on olemas sõbrad ja need võivad olla väga erinevad. Raamatukogus on sõpradeks raamatud.
