Kasutatud Nipiraamatust lasteraamatute autor ja kirjastuse HÖP looja Kadre Spitz nippe.
1. Eeskuju
„Laste jaoks on kõige olulisem täiskasvanute eeskuju”, leiab naine. „Kui vanemad ise hea meelega raamatuid loevad, siis hakkavad ka lapsed seda toredaks ja loomulikuks ajaveetmisviisiks pidama.” Seega tuleks esmalt just enda harjumused üle vaadata ning mõelda, kas lapsed näevad sind rohkem raamatuid lugemas või helendavat mobiiltelefoni põrnitsemas.
2. Lugege koos
Armastus
raamatute vastu võib alguse saada juba väga noores eas, kui emal-isal
on aega koos lastega lugeda. „Iga päev võiks leida vähemalt 10 minutit,
et lapsele raamatuid ette lugeda,” leiab Kadre. „Nii õpib laps seda
tegevust armastama ning ka tähed saavad kiiremini selgeks.”
3. Loomulik ja mugav
Lapsed
kasvavad ja arenevad omas tempos ning seetõttu tekib ka huvi lugemise
vastu erineval ajal. „Kindlasti ei tohiks lapsi lugema sundida, sest see
võib igasuguse lugemissoovi hoopis ära ajada,” kinnitab naine. „Pigem
tuleks vanematel luua kõik tingimused, et lapsel oleksid raamatud
kättesaadavad ja mõnus koht nende uurimiseks olemas, aga lasta neil seda
siiski endale sobival ajal teha”.
Kadre peres töötas selline nipp,
et vanema tütre voodi juurde pandi väike lamp, mis võimaldas lapsel enne
magajäämist raamatuid uurida. „Sealt alates ongi tal harjumus oma
voodis õhtuti raamatuid lugeda,” tõdeb naine. „Kuna päevad on muid
tegevusi ja mänge täis, siis just õhtu sobib ideaalselt aja maha
võtmiseks ja lugemisele keskendumiseks.”
4. Lugemine igal pool
Lugemise
harjutamine ei pea käima vaid koos raamatutega. Kirjastaja sõnul hakkas
tema vanem tütar sõnu kokku veerima linnas erinevaid tänavasilte
uurides. „Esialgu küsis ta meie käest, mis sinna või sinna kirjutatud
on,” naerab naine. „Aga siis hakkas juba ise sõnu kokku veerima ja
lugemisoskus aina kasvas.” Just tütre suurest huvist siltide vastu
sündis ka Kadre loodud raamat „Suur tähejaht”, mille peategelane
samamoodi lugemist harjutab.
5. Raamatukogu
Lapsed
võiks juba varakult raamatukokku kaasa võtta, et nad harjuksid seal
käima. „Esialgu võiksid lapsed valida raamatuid, mida vanemad neile
õhtuti ette loevad,” arvab Kadre. „Edaspidi saavad nad juba neid teoseid
laenutada, mida ise lugeda ja uurida.” Raamatukogus käimine õpetab
lastele ka seda, et alati ei pea iga asja ostma ning omama.
6. Mängulisus
Tore
võimalus lastega koos aega veeta ja samas ka nende lugemisoskust
arendada on teha seda läbi kaasahaaravate mängude. „Minu noorem tütar on
alati armastanud tähejahte ja muid tegevusi, kuhu on ka natuke lugemis-
ja kirjutamisülesandeid sisse põimitud,” avaldab ema. „Tema huvist
tekkis ühe uue raamatu idee, mis ilmus eelmise aasta lõpus.” Mahukas
„Mängime lugemist ja kirjutamist” on täis vahvaid harjutusi lugemise ja
kirjutamise õppimiseks, kuhu on lisatud ka erinevad mänguideed. Miks
mitte korraldada kodus põnev aardejaht, mille käigus uued sõnad samuti
selgeks saavad!
„Pean mängulisust lugema õppimise juures kõige
olulisemaks,” kinnitab Kadre. „Just läbi mängu tegutsedes lähevad lastel
silmad särama ning tegevus ei tundu suurte poolt peale surutud.” Naise
sõnul käivitub nii laste isiklik motivatsioon tegutseda ja seejärel ka
märkamatult õppida ning harjutada.
7. Raamatupood
Aegajalt
võiks lapsed ka raamatupoodi viia ning lasta neil endil meelepärane
raamat välja valida. „Kui laps on endale täitsa ise raamatu valinud,
siis on tal ka suurem huvi seda uurida ja lugeda,” kinnitab Kadre. „Me
ei tohiks lapsi ja nende soove alahinnata – laske neil end hoopis
üllatada!”
